You must log in in order to see contact information. If you don't have an account, you can ask for one on this form.
Trial Description

Triali 3 peamine eesmärk on leida lahendused, mis kõrvaldaksid puudused ja piirangud spontaansete ja regulaarsete vabatahtlike juhtimisel ning jälgimisel kriisiolukorras seoses asukoha, ülesannete, võimaluste ja samuti operatsioonide kestusega, aga ka võime ühendada ja sünteesida eraldiseisvaid andmeallikaid ja mudeleid reaalajas (nt ressursside visualiseerimine, levikumudelid, taktikaline olukord, kriitiliste varade kaart, kahjustatud objektid/taristu jne), et toetada intsidendi juhti otsuste tegemisel ja kriisidega seotud teabe vahetamist asutuste vahel.

Trial 3 proovib leida ka lahendusi psühhosotsiaalse toe ja elanikkonnaga suhtlemise võimaldamiseks (nt edendada suhtlemisvõimalusi, mõjutatud inimeste registreerimist, pakkuda ohutusteavet jne). Trial 3 valmistatakse ette ja viiakse läbi väliõppusena Euroopa kodanikukaitse õppuse (EUCP-EX) raames Erzbergis (Steiermargis, Austrias).

Lisaks on Driver+ eesmärk Trial 3 raames valideerida projekti DRIVER + väljatöötatud metoodika ja lahendused, et süstematiseerimise abil saada kasu ja tugevdada juba olemasolevaid õppuste, katsete ja testide korraldamise parimaid tavasid.

Trial viiakse läbi Euroopa kodanikukaitse õppuse (EUCP-EX) raames. Trial korraldatakse mitmepäevase väliõppusena paralleelselt EUCP-EX-iga. EUCP-EX korraldatakse laiaulatusliku Euroopa kodanikukaitse õppusena. Riiklikud hädaabiorganisatsioonid osalevad koos oma vabatahtlike ja ekspertidega, kasutades simuleeritud katastroofistsenaariumide korral seadmeid, sõidukeid ja tööriistu.

Trial hindab mitmeid tööriistu, mis aitavad kaasa rahvusvahelistele või riiklikele protsessidele, käsitledes kriisiohjamise mõõdet, eriti järgmistes valdkondades:

  • vabatahtlike ;
  • koostalitlusvõime (nt teabe vahetamine)
  • kriisiohjeülesannete täiustamine
  • teabe esitamine ja üldsusega suhtlemine
  • operatiivse töö tulemuslikkuse

Seetõttu tehniliselt eeldatakse, et lahendused vastavad järgmistele vajadustele (ka seoses tuvastatud lünkadega, nagu on kirjeldatud jaotises 2.1 - Lünkade analüüs):

  • vabatahtlike juhtimine: nii spontaansete kui ka regulaarsete vabatahtlike juhtimine kriisiolukorras vastavalt asukohale, ülesannetele, võimalustele ja operatsioonide kestusele.
  • Reaalajas andmete ja teabe ühildamine, et toetada intsidendi ülemat otsuste tegemisel: võime liita ja sünteesida eri andmeallikaid ja mudeleid reaalajas (nt visualiseerida ressursse, levimismudeleid, taktikalisi olukordi, kriitiliste varade kaarte, kahjustatud objekte/taristuid jne), et toetada intsidendi juhte otsuste vastuvõtmisel ja asutustevahelist kriisidega seotud teabe vahetamist.
  • Sisaldab teavet mitmetest ja ebatavapärastest allikatest: teatamine ohtlikest piirkondadest ja olukorra ülevaade mitmest ja ebatavapärasest allikast (nt ühisloome ja sotsiaalmeedia) reageerimisoperatsioonidele.
  • psühhosotsiaalne tugi: võime mõõta stressi ja/või parandada suhtlust ja teadlikkust psühholoogilise stressi all kannatanutega, eriti spontaansete ja regulaarsete vabatahtlikega;
  • koostöö elanikkonnaga: mille alla kuuluvad nt 1) mikroõppe võimalused elanikkonna ohutusega seotud teabe ja soovituste edastamiseks kriisi ajal; 2) mõjutatud inimeste registreerimine; 3) avalikkuselt teabe edastamine hädaolukordade juhtimise eest vastutavatele asutustele.
  • Hindamine: kriisireguleerimise hindamise metoodika/töövahendite hindamise vahendid ja kuidas õppida iseenda kogemusest.

Vabatahtlike psühholoogilise stressi probleemi lahendamine

Vabatahtlikud on kriisi ajal ja pärast kriisi vaimsele tervisele kahjulike reaktsioonide ja psühhosotsiaalse tervise negatiivsete mõjude poolt haavatavamad, kui palgaline personal, kes reageerib kriisidele igapäevaselt. Vabatahtlikud on haavatavamad, sest nad on osa mõjutatud kogukonnast ja puutuvad seetõttu kokku samade kaotuste ja väljakutsetega; vabatahtlikud saavad piiratud koolitust, neil on vähem kogemusi kriisiolukordadega või need puuduvad sootuks, ja nad on nooremad. Need haavatavused esinevad juhuslike vabatahtlike puhul teravamalt, kuiregulaarsete vabatahtlike puhul.Ohvritega sõbrana samastumine, madal isiklik ohutus, hirmutavate sündmustega kokkupuute tõsidus ja katastroofitöödel kuuldud lood, ärevus, puuduv katastroofijärgne sotsiaalne tugi, ebarealistlikud ootused enda võimete suhtes, kangelaslikud püüdlused, halvasti määratletud või halvasti arusaadavad ülesanded, puudulik tajutav tugi meeskonna juhtidelt ja organisatsiooni eestvedajalt on vaid mõned peamised haavatavust suurendavad tegurid ja neid seostatakse sagedasemate psühholoogiliste patoloogiatega, misvabatahtlike hulgas pärast sündmust esinevad.

Viited kirjanduses: reageerijate tervist ja ohutust on kirjanduses käsitletud, sh ka vaimse tervise küsimusi ja psühhosotsiaalseid probleeme. Konkreetselt vabatahtlike teema on tekitanud väga piiratud huvi jaeeldab mõistmiseks märkimisväärset uurimist.

Regulaarsete vabatahtlike vajaduste haldamine eesmärgiga mõista ja adresseerida regulaarsete vabatahtlike kogetavat stressi.
Juhuslike vabatahtlike vajaduste haldamine eesmärgiga mõista ja adresseerida juhuslike vabatahtlike kogetavat stressi.
Sündmuskohalt eemal pakutav tervishoid ja vaimse tervisega seotud ja psühhosotsiaalne tugi peab arvestama regulaarsete ja juhuslike vabatahtlike psühholoogilise ja psühhosotsiaalse abiga.
Kriisiolukorras pakutavad meditsiinilised, psühholoogilised ja psühhosotsiaalsed teenused peavad arvestama vabatahtlike kogetud stressi hindamise ja raviga.
Taastamisoperatsioonide käigus uuesti käivitatavad elulise tähtsusega meditsiinilised teenused ja vaimse tervisega seotud ja psühhosotsiaalne tugi peab hõlmama põhjalikke lahendusi stressiga toime tulemiseks, vaimse tervisega seotud ja psühhosotsiaalse toe ja ainesõltuvuse teenuseid ning programme.

Suhtlus elanikkonnaga

  • Milline on praegune olukord („tänane “)?

Olemas on süsteem, mis sõltuvalt hädaolukorra ulatusest koosneb erinevatest sidevahenditest. Süsteem hõlmab sireene, raadioteadaandeid, televisioonis edastatavaid teadaandeid, Katwarni ja Internetti.

  • Milline on piisava tõhususe taseme saavutamiseks vajalik võimekus?

Suure ulatusega kriisi (mitte ainult seoses poliitika või menetlustega) ajal avalikkusega suhtlemise puudujääkide lahendamiseks on vaja lahendusi XY-n:
a) avalikkuse ohutust puudutava teabe ja soovituste edastamiseks mõjutatud elanikkonnale (maksimaalses võimalikus ulatuses läbi tehnoloogia, mis toetab mikroõppe meetodeid ja rakendusi;
b) mõjutatud isikute registreerimiseks elanikkonna poolt; ja            
c) avalikkuse poolt organisatsioonidele edastatava hädaolukorda puudutava teabe edastamise võimaldamiseks.

Teabe edastamine inimeste toetamiseks

Hindamine

Puudujäägid hindamismetodoloogias; sh tõhususe ja enda kogemustest õppimine

Reaalajas andmete ja teabe ühendamine intsidendi juhi otsuste toetamiseks

Selle lünga teemaks on erinevate töötlemata andmete allikate kasutamine ja nende konverteerimine tegutsemist võimaldavaks teabeks. See viitab võimekusele kuvada üheaegselt andmeid erineva päritoluga esmareageerijatelt, aga ka välistest allikatest, nagu näiteks elutähtsa taristu operaatorid, kohalikud ametiasutused, uurijad.See sisaldab endas väljakutseid, nagu näiteks ainulaadse GIS-süsteemi kasutamine erinevate vormingute ja skaaladega, teabehoidla korraldus, hoiustamine, juurdepääs ja lubade andmine, andmete uuendamine.
 

Eesmärkideks on toetada olukorrateadlikkust läbi parema arusaamise kriisi dünaamikast, reaalajas reageerimisel vajalikke otsuseid ja paremaid prognoose.
 

Viited kirjanduses: töötlemata andmete konverteerimise väljakutsed on kirjanduses hästi dokumenteeritud; sama käib võimekuse kohta korduvkasutada varasemate sarnaste sündmuste teavet.

Erinevatest ja alternatiivsetest allikatest pärit teabe kasutamine

Sotsiaalmeedia pakub võimalusi olukorrateadlikkuse rikastamiseks. Samas on olemas täiendav töötlemata andmete tegutsemist võimaldavaks teabeks konverteerimise järele, või teabele konteksti lisamiseks, sisu valideerimiseks ja lisandväärtust andva järelteabe sidumiseks. Väljakutsed peituvad töödeldavate andmete suures hulgas ja erinevate andmevormingute integreerimises ja kuvamises ühte ainulaadsesse keskkonda. Samuti tekitab küsimusi allikate usaldusväärsus ja sotsiaalmeedia postituste reaalajas kogumine kriisikoldes (õiguslikud piirangud).

Viited kirjanduses: see on kirjanduses laialdaselt tunnustatud ja kirjeldatud, sageli seoses terrorirünnaku tüüpi kriisidega.

Multimeediateabe edastamine reaalajas – ka aeglase Interneti-ühenduse puhul
Tuvastage asjakohased andmed ja hinnake sotsiaalmeediast pärit andmete usaldusväärsust.

Juhuslike vabatahtlike juhtimine

Erinevat tüüpi vabatahtlike ja vajadused on erinevad:

  • Juhuslik vabatahtlik:„isik kes ei ole seotud olemasolevale intsidendile reageerimise või vabatahtlike organisatsiooniga, aga kes ilma põhjaliku etteplaneerimiseta pakub tuge intsidendile reageerimisel ja sellest taastumisel“;
  • Regulaarsed vabatahtlikud: „need vabatahtlikud on seotud tunnustatud vabatahtlike asutusega, mis on pakkunud neile koolitust katastroofidele reageerimiseks ja millel on olemas mehhanism nende kasutamiseks hädaolukorras“;
  • „digitaalsed vabatahtlikud“: toe pakkumiseks sotsiaalmeedias. Peamisteks juhuslike vabatahtlikega seotud väljakutseteks on nende registreerimine, ja sideühendus intsidendi või katastroofi ajal (reeglina korraldatakse kõik see kriisi ajal sündmuskohal), ja piiratud sideühendus ja meeskonnatöö juhuslike vabatahtlike vahel.

Regulaarsete vabatahtlike koordineerimiseks ja juhtimiseks on olemas koolitusmeetodid ja protseduurid, mis juhuslike vabatahtlike puhul puuduvad (põhjalike juhiste väljatöötamine on käimas).

Viited kirjanduses: see on kirjanduses laialdaselt tunnustatud ja hästi kirjeldatud.

Suhelge kriisi ajal juhuslike vabatahtlikega, hinnake nende võimekust, jaotage ülesanded, jälgige nende asukohta ja kaasatust (nt vahetuse kestus).
Asutage organisatsioon juhuslike vabatahtlike tuvastamiseks, registreerimiseks ja meeskondadesse või koordinaatoritele määramiseks; veenduge, et olemas on piisavad õiguslikud alused.
Määratlege juhuslikele vabatahtlikele ülesannete jaotamise vastutus ja protseduur, pakkuge nende tuge reageerimise ja taastamise operatsioonidele ja pakkuge „digitaalseid vabatahtlikke“ tegevuste toetamiseks sotsiaalmeedias.
Juhuslike ja „digitaalsete“ vabatahtlike tuge pakutakse siis, kui asjakohased ühispanustamisesse registreerimise viisid on sisse seatud ja teave selliste võimaluste kohta on laialdaselt levinud.
Kriisikommunikatsiooni ja infohalduse dokumentatsiooni ja protseduuridega tuleb tagada võimalused juhuslikelt vabatahtlikelt teabe saamiseks ja nende haldamiseks.
Tagage erinevat liiki vabatahtlikele piisav koolitus. Eriti tuleb siinkohal silmas pidada juhuslikke ja „digitaalseid“ vabatahtlikke.

Data Fusion - S

To find novel solutions which overcome limits in the ability to merge and synthesize disparate data sources and models in real time (historic events, spreading models, tactical situation, critical assets map, etc) to support incident commander decision making

Trial setup

To find adequate Setting for gaining necessary disparate data in order to provide operations with added-value decision Support through tested solution

Volunteer Management - CM

To enhance operational operational decision making through providing crowd-sourced data as well as improving effectivity and Efficiency of response coordination through coordinating volunteers with appropriate Tools and providing the public with respective information

Volunteer Management - S

To introduce novel Tools supporting the management of spontaneous and affiliated volunteers on the crisis scene in terms of location, tasking, capabilities, and shift duration 

Addressing the psychological stress of volunteers - CM

Assess effect of VR PSS for volunteers during earthquake event in terms of stress, performance of tasks and wellbeing after response operation

Addressing the psychological stress of volunteers - S

Compare VR PSS versus traditional PSS for volunteers during earthquake event with respect to stress, performance of tasks and wellbeing after response operation

Interaction with the population

Reducing casualties and impact of earthquake event to the affected Population by introducing proper communication channels and communicate crucial Information timely and adequately

Incorporating information from multiple and non-traditional sources - S

Assess if solution xy is able to enhance operational awareness through combining no-traditional sources

The central area of Austria has been struck by a heavy earthquake and subsequent heavy rains!.

The local region of Eisenerz (in Styria, Austria) is one of the most affected with missing persons, casualties, collapsed buildings, blocked roads, and endangered industries working with hazardous substances.

Inhabitants have left their houses being afraid of aftershocks and collapsing of buildings. They have to spend the next day’s outdoors due to the lack of temporary shelter and blocked roads.

Similarly, there is a disruption of lifelines such as water, food, shelter, transportation and medical care. Electricity and mobile networks are severely damaged.

All local and national emergency response organizations have been deployed on site (Austrian Red Cross, fire brigades, police and the army); however, due to the extension of the affected area and overwhelmed national response capacities, the union civil protection mechanism was activated. A request of international assistants was activated with regards to medical treatment, water purification as well as search and rescue.

Due to the difficulty to access the affected area and considering the impact of the disaster, there is an urgent need for humanitarian assistance and assessment.

A large amount of volunteers and rescue equipment is needed to deal with the increasing number of affected people i.e. search and rescue, shelter, medical care, water food and transportation.

Additionally, there is also an urgent need for the management of spontaneous volunteers.

The scenario will require a commitment of stakeholders from every Crisis Management level and from all the agencies participating in the response: Austrian Red Cross, Austrian Fire Brigades, Police, Army, decision-makers and authorities.

Other emergency response organisations from neighbouring countries are expected to participate following the procedures from the Union Civil Protection Mechanism (UCPM).

The aims that actions will be taken by the stakeholders in a realistic information environment, based on currently available means, crisis management plans, rescue procedures and good practices of participants. Various exercises will serve as testing environment for introduction and establishment of the standard operational procedures (SOPs), standards and concepts, of the UCPM within central European region.

Trial type
Trial
Crisis size
Crisis Cycle Phase
Trial Location
Trial illustrations
Austria
eu Portfolio of Solutions web site has been initially developed in the scope of DRIVER+ project. Today, the service is managed by AIT Austrian Institute of Technology GmbH., for the benefit of the European Crisis Management. PoS is endorsed and supported by the Disaster Competence Network Austria (DCNA) as well as by the STAMINA and TeamAware H2020 projects.