Lead organisation
DRIVER+
You must log in in order to see contact information. If you don't have an account, you can ask for one on this form.
Trial Description

2 üldeesmärk on parandada koostööd ja koordineerimist eri riikide organisatsioonide ja agentuuride vahel, kasutades uuenduslikke lahendusi suuremahulise ja keeruka (mitme sündmusega) kriisi jaoks. Eelkõige soovib Trial Prantsusmaa:

  • tuvastada lünkasid ja kirjeldada nendega seotud kriisiohjeprotsesse, mille tulemuseks on hetkel kehtivate standardite lähtejoon.
  • Valida kriisireguleerimise funktsioone käsitlevad lahendused, mis on osa ülalnimetatud protsessidest, ning hinnata, millisel määral need aitavad parandada ja lõpuks tuvastatud lünki lahendada, ning anda lahenduste pakkujatele tagasiside lahenduste täiustamiseks ja nende kasutamise maksimeerimiseks.
  • Proovijuhendamise metoodika hetkeseisu rakendamist, sealhulgas Trial 1 käigus omandatud kogemusi ja tagasisidet edaspidise parendamiseks.
  • Selle TGM-i kohaldamisel tuleb tagada, et prooviversiooni ülesehitus oleks teostatav ja realistlik ning võimaldaks toota ja koguda andmeid, mis võimaldavad hinnata kolme mõõdet (lahendused, prooviversioon, kriisiohje).
  • Panustada DRIVER + katsestendi arendamisse.
  • DRIVER + metoodika, katsestendi ja esialgsete tulemuste tutvustamist ja nende arutamist väliste sidusrühmadega, kes osalesid Trialis osalejate või vaatlejatena.

Kriisiga seotud teabe vahetamise puudujäägid: võimekus vahetada kriisiolukorraga seotud teavet erinevate agentuuride ja organisatsioonidega

, mis toetab kriisiga seotud teabe vahetamist kõigi kriisiohjega seotud organisatsioonidega.

olukorra hindamiseks kasutatavad „mõõdetud“ üleujutuste kaardid piirkonnast pärast tammide üleujutamist (sh
üleujutuste kaartide kombineerimine teabega (kaardid) süsteemist LCMS). Üleujutuste mõju hindamine
liiklusjärelevalvele (võimalike evakuatsioonistrateegiate formuleerimine).

Ühine arusaamine teabevahetusest reageerimisoperatsioonide käigus.

Suure ulatusega kriisi puhul võib olla vajalik koostöö erinevate organisatsioonide ja riikide vahel, kes igapäevaselt koostööd ei tee. Sellise koostöö raames on ühine olukorrast arusaamine ja juurdepääs värskeimale teabele eluliselt oluline. Üksuste vaheliste tõkete põhjuseks on erinev keel, kuid peamiselt erinev ja taksonoomia. Sümbolite ühtlustamist (INDIGO) jätkatakse, kuid neid ei ole veel laiemalt kasutusele võetud. Tuleb kindlaks määrata prioriteetsed valdkonnad, kus on vaja ühist terminoloogiat, ning sellistes valdkondades tuleb kokku leppida standardterminoloogias. Terminoloogia ühtlustamiseks või erinevatest terminoloogiatest ühise arusaama tagamiseks on vaja töövahendeid ja mehhanisme, mis toetavad ühtse terminoloogia levitamist ja kasutusele võtmist, sh koolitused.

Viited kirjanduses: see on kirjanduses laialdaselt tunnustatud ja hästi kirjeldatud

Kriisikommunikatsiooni ja infohalduse dokumentatsiooni ja protseduuride välja töötamiseks on oluline erinevate riigiametite, kohalike võimude, eraettevõtete ja vabatahtlike organisatsioonide vaheline konsulteerimine ja juhtimine, mis edendab piisavat juurdepääsu teabele (nt vastavalt vajadusele) ja ühtse terminoloogia/sümbolite kasutamist ehk paremat arusaamist kriisiolukorras.
Kriisikommunikatsiooni võimekusele esitatavad ja huvirühmadega kooskõlastatud nõuded peavad eesmärgiks seadma sarnase või ühtlustatud terminoloogia, sümbolite, kriisiohjamisteabe esitamise ja andmevahetusvormide kasutamise.
Juurutatud teabejagamispõhimõtted peavad edendama standardiseeritud, ühist või ühtlustatud terminoloogiat, sümboleid, kriisiohjamise teabevorme ja esitusviise.
Standardid, ühised või ühtlustatud terminid, sümbolid, vormingud ja esitusviisid tuleb kehtestada nii sisemise ehk horisontaalse, kui ka vertikaalse juhtimise puhul.
Kriisiohjamisreeglite ja standardtoimingute kehtestamisel tuleb järgida standardeid, ühiseid või ühtlustatud termineid, sümboleid, vorminguid ja esitusviise.
Koolitusstandardite ja -meetodite sarnasus või ühtlustamine edendab ühist arusaamist kriisioperatsioonide käigus vahetatud teabest.

Rahvusvaheline koostöö lennutuletõrje puhul

Suurte metsatulekahjude tõrjeks kasutatavad meetodid on piiratud ja kliimamuutuste tõttu on mõjutatud aina rohkem piirkondi (nt Rootsi). Uute piirkondade kogemused sellistele kriisidele reageerimisel on piiratumad (vähem arenenud meetmed, summutamiseks saadaolevaid vahendeid). Seetõttu on võtmetähtsusega teiste riikide tugi, kas läbi kahepoolse koostöö või ERCC koordineeritud ELi elanikkonnakaitse mehhanismi. Hetkel rahastatakse ELi eelarvest vaid osa transpordikuludest. Tegevuskulud ei ole abikõlbulikud. Tulevikus on kavas kaasrahastada kuni 75% tegevuskuludest.

Ülejäänud võimekuse lünga täitmiseks, kuna metsatulekahjud süttivad ja kulgevad reeglina sama perioodi jooksul suurtes tsoonides (nt Vahemere äärne keskkond), kavatseb Euroopa Komisjon (RescEU) hankida endale tuletõrjelennuki , mille üle kontroll jääb Euroopa Komisjonile ja mida saab kasutada siis, kui Euroopa elanikkonnakaitse ühisressursist ei piisa või kui selle ressursid on ammendunud.

Ühised protseduurid on vajalikud rahvusvahelise toe taotlemiseks, lennutuletõrje piiratud ressursside jaotamiseks, transporditeede ja ladude rajamiseks. Peale selle on vajalik ka rahvusvahelise finantsabi mehhanism.
Välismaiste ja rahvusvaheliste, avaliku ja erasektori lennutuletõrje vahendite kasutamist hõlbustavad kehtestatud haldusmeetmed ja toe pakkumise kord.

Juhtimine suure hulga raskete põletustega kannatanute puhul

Meie parimate teadmiste kohaselt ei ole veel esinenud stsenaariumit, kus suurte metsatulekahjude puhul oleks raskete põletustega kannatanute suur hulk ületanud ühe piirkonna või riigi võimekust. Kuid selliseks olukorraks ei ole tehtud piisavalt ettevalmistusi.

Otsingu- ja päästeoperatsioone kasutatakse kadunud isikute leidmiseks, metsatulekahjude ohvrite päästmiseks, esmaabi pakkumiseks ja ohutusse piirkonda transportimiseks.
Raskete põletustega kannatanutele tuleb osutada esmaabi sündmuskohal.
Raskete põletustega kannatanutele saab sündmuskohal abi osutada rajatud välihaiglates, või transporditakse kannatanu tavahaiglasse.
Täiendav riiklik ja rahvusvaheline meditsiiniline abi raskete põletustega kannatanutele on heaks kiidetud ja korraldatud.

Kannatanute leidmine suurte metsatulekahjude puhul

Suure ulatusega kriisid, nt metsatulekahjud, võivad hõlmata suurt territooriumi ja raskendada kannatanute asukoha määramist. Võimalike kannatanute asukohta puudutav reaalajas teave on eriti oluline kiirete kineetiliste ohtude, nt metsatulekahjude, puhul. Enamasti esinevad metsatulekahjud väikese rahvastikutihedusega (elanikkonnad, liiklus) piirkondades, kuid tegelikult võivad tulekahjud mõjutada ka üleminekutsooni asustamata maastiku ja linnapiirkonna vahel (WUI). Tüüpilised kannatanute asukoha määramiseks kasutatavad tehnoloogiad, nt termokaamerad või päästekoerad, ei pruugi olla metsatulekahjude puhul kasutatavad. Kõige kasulikum tundub selles kontekstis olevat mobiiltelefoni-põhine tehnoloogia, kas läbi konkreetsete rakenduste või mobiiltelefoni signaali), kuid need ei tööta piiratud leviala puhul.

Viited kirjanduses: kannatanute kriisikoldes leidmine on tunnustatud ja dokumenteeritud , kuid mitte konkreetselt metsatulekahjude puhul.

Kannatanute tuvastamiseks ja leidmiseks tuleb tõhustada suure ulatusega metsatulekahjust mõjutatud ala ametkondadevahelist järelevalvet ja uurimist.
Suure ulatusega metsatulekahjude puhul toetavad kannatanute tuvastamist ja nende asukoha määramist välitööde käigus inimestelt saadud ning anduritega ja lennuseadmetele paigaldatud platvormidega kogutud andmed.
Uuenduslikud andmete kogumise töövahendid võivad kriisikommunikatsiooni ja infohalduse süsteemi integreerimisel võimaldada suure ulatusega metsatulekahjudes kannatanute tuvastamist ja leidmist.
Olemasolevad võimalused ühispanustamiseks toetavad suure ulatusega metsatulekahjude poolt lõksu jäänud või vigastatud isikute kommunikatsiooni.

Meditsiinilise abi osutamine kannatanutele

Erinevates riikides kasutatakse erinevaid doktriine ja meditsiinilise hädaabiteenuste korraldust vastutusala osas (tuletõrje ja meditsiiniline hädaabi on mõnes riigis ühe organisatsiooni, teistes jällegi erinevate organisatsioonide ülesanne) ja juurdepääs kriisikoldele („punasesse tsooni“) on erinev.

Metsatulekahjudekiire kineetika ja ootamatult muutuvad olukorrad võivad seada meditsiinilise hädaabi pakkujad ohtu, samas kui raskete põletustega kannatanud vajavad kiiret meditsiinilist abi.

Viited kirjanduses: kirjanduses on käsitletud juhiseid, mis puudutavad esmareageerijate geolokaliseerimist kriisikoldes, kuid mitte midagi konkreetset metsatulekahjude osas.

Otsingu- ja päästeoperatsioonid koordineerivad tegevusi kadunud isikute leidmiseks, ohvrite päästmiseks ja esmaabi pakkumiseks.
Kohapealse esmaabi tagab sündmuskohale toodud kiirabi.
Sündmuskohast eemal tagatakse ravi, kui kannatanud transporditakse rajatud välihaiglasse või tavahaiglasse.
Tagada tuleb kiirabitöötajate, ravimite ja meditsiiniliste vahendite transport mõjutatud alale.
Vajalik on parem koordineerimine tuletõrje ja kiirabitöötajate, otsingu- ja päästeoperatsioonides osalejate ja teiste reageerimisoperatsioonide vahel.
Kiirabitöötajatele tuleb tagada ohutum ja turvalisem keskkond.

Trial objective 1

Develop shared situation awareness about the crisis current situation and the crisis dynamic, so that all involved practitioners can bring their expertise as soon as possible.

Trial objective 2

Develop shared situation awareness about the response to coordinate operations, so that one organisation’s operations do not disturb another organisation’s activities.

Trial objective 3

Improve communication between onsite and offsite command teams to manage the reinforcement requests properly.

Trial objective 4

Improve communication across organisations from different countries (therefore with different doctrines), so that the deployment of support teams on the operation site can be as smooth and efficient as possible.

Trial objective 5

Ensure the safety of the responders (and in particular if others than firefighters are operating in close or direct contact with the fire area).

Trial objective 6

Improve decision-making regarding specifically 1) tasking of reinforcement teams; 2) routing of means (ambulances).

No content has been made publicly available so far.
Trial type
Trial
Crisis size
Regional
Crisis Cycle Phase
Preparedness
Response
Recovery
Trial Location
France
Trial illustrations
Tuletõrjuja tööl
Research Question

How to improve and maintain, in real time, a shared situational awareness by supporting the exchange of crisisrelated information among agencies and organisations?

Detailed sub research questions:

  • How to support the sharing of relevant information to relevant/appropriate crisis managers while preventing information overload?
  • How can socio-technical solutions improve the quality of the information exchanged?
  • How can socio-technical solutions improve the understandability of the information exchanged among the different actors involved in a large and complex crisis despite different background (discipline, culture, language, etc.)?
  • How can socio-technical solutions save time in exchanging information between different agencies?
Research Question

How to improve the coordination of fire fighters’ response operations and EMS rescue operations during a large forest fire with casualties?

Detailed sub research questions:

  • How can socio-technical solution support EMS services in understanding the crisis dynamics to ensure their safety on a large forest fire scene?
  • How can socio-technical solutions support EMS services in obtaining an overview of the response operations in order to organise casualties’ rescue, without disturbing forest fire suppression operations?
Research Question

How to transform raw data from social networks into actionable information directly useful to the incident commander?

Detailed sub research questions:

  • How can socio-technical solutions facilitate the retrieval of relevant information from social media for response operation?
  • How can socio-technical solutions support in incorporating the retrieved information from social media into the COP (including map visualization)?
Trialed solutions
Thales
Frequentis
DRIVER+
Magen David Adom (MDA)
DRIVER+
Merlin Software BV

summary

Summary Trial 2_final.pdf
eu Portfolio of Solutions web site has been initially developed in the scope of DRIVER+ project. Today, the service is managed by AIT Austrian Institute of Technology GmbH., for the benefit of the European Crisis Management. PoS is endorsed and supported by the Disaster Competence Network Austria (DCNA) as well as by the STAMINA and TeamAware H2020 projects.