Rumour Debunker

Tüüpiline probleem, mida käsitletakse tegevustikus 1, on see, et internet pakub suurt hulka ja mitmekesist teavet. Käsitsi on võimatu hinnata, kas teave on tõene või mitte.

Näiteks Austrias üleujutuse ajal postitas keegi sotsiaalmeediasse, et koolerabakterid on vees - see ei vastanud tõele.Võltsteabe puhul on täheldatud plahvatuslikku meetodite kasvu.

Luues ja pakkudes juurdepääsu kontrollitud uudiste andmekogumile, mis on oluline vastavale operatiivsele inforuumile, näitab Rumor Debunkeri platvorm uudiseid, millele on märgitud liitindeksi väärtus. Sellisena saab uudiseid hinnata nende usaldusväärsuse järgi.

Internetisuhtluse terveid osi on väga lihtne kahe silma vahele jätta, mis võivad konkreetse kriisi jaoks olulised olla, kui need on inimtegevusest tingitud. Sellistel traditsioonilistel meedia monitooringu meetoditel ei ole strateegilise suhtluse jaoks mõeldud küllastuse korrektset määra. Automatiseeritud meetodid on osutunud palju tõhusamaks. Kõige tõhusam on aga automatiseeritud tööriistade ja inimese intelligentsuse kombinatsioon, mida rakendab Rumor Debunker.

Rumor Debunkeri platvorm näitab uudiseid, millele on märgitud liitindeksi väärtus. Sellisena saab uudiseid hinnata nende usaldusväärsuse järgi.

Sellise salastatud uudissõnumite andmekogumi põhjal saavad Rumor Debunkeri platvormi kasutajad ülevaate ja aimu, kas uudised on hüper-isikustatud väärinfokampaania sihtmärk. Eeldatakse, et see võimalus muutub kriisi- ja katastroofide ohjamisel veelgi olulisemaks. Nii et tulevikus võidakse kasutajat pideva meediaseire käigus isegi hoiatada (vajadusel).

Võrgukeskse side jaoks kriisi- ja katastroofiohje olukorras on väga oluline koguda usaldusväärset avalikest allikatest pärit teavet. Efektiivseks reageerimiseks tuleb kiiresti kindlaks teha olulised eksitava- ja väärinfo allikad.

Sotsiaalmeedia on väga tundlike avalikkuse reaktsioonide vahendaja/levitaja. Muutunud suhtlemisreeglid uues meedias loovad uue reaalsuse võimalikes ja tegelikes kriisiolukordades. Traditsioonilised ajakirjanikud kaotasid oma rolli kriisikommunikatsiooni vahendajana. Kui sotsiaalmeedia on paika pandud, on kriisikommunikatsioon alati võrgukeskne. Uuendustega käsikäes käivate kommunikatsioonivahendite kasutamiseks on vaja kriisi- ja katastroofijuhti.

Seega võib esimesel kirjastajal olla teabe avaldamise vastu eriline huvi. Valeinformatsiooni levitamise eest vastutab kõige kõrgema kordajaga avaldaja. Kriisiolukordades on strateegilises võrgusuhtluse puhul väga oluline teada väärinfokampaaniate motiive, aga ka esma- ja kordistamisallikaid, et neid saaks asjakohaselt ja tõhusalt käsitleda.

Kasutuslugu 2 - uurides konkreetsete uudiste allikate päritolu, muutub väärinfokampaania taga olev struktuur nähtavaks.